...

Okei, peaks vist veidi pöhjalikumalt rääkima, mis siin toimub. Eile ei olnud väga aega kirjutada, kiirustasin kinno. Käisime ema, isa ja david christianiga mingit prantsuse komöödiat vaatamas. Rääkis prantslaste ja belglaste omavahelistest suhetest, päris naljakas oli :D naersime suht terve filmi ;)
Igatahes, ma tunnen end siin päris hästi, mulle vähemalt tundub, et ma olen siin juba nagu pereliige, köik arvestavad minuga ja käituvad nagu ma kuuluksingi nende hulka. See on päris hea tunne :) Isabellet ma nii väga tihti ei näegi, ta on hommikul kodus, ma koolis, öhtuti käib tema tööl, ja siis olen vendadega ;) Aga ma saan nendega päris hästi läbi ja see on tore :)
Koolis hakkab vaikselt juba söpru juurde tulema. Tundides ma saan ka juba veidi rohkem aru, aga ma ei suuda ise kaasa vestelda, sönavara on liiga väike. Aga samal ajal, kui teised vestlevad, kirjutan ma endale vööraid sönu üles ja pärast öpin neid ;)
Kuna 60% hindest moodustab siin see, kui palju sa tunnis küsid ja kaasa räägid, siis see tundub minu jaoks väga imelikuna, kui öpetaja räägib mingi jutu, mingit küsimust ei esita, aga köigil on käed püsti ja köik tahavad rääkida.. Öpetaja räägib aiast ja öpilased suht aiaaugust,  sest midagigi on vaja ju öelda :D
Harjumatu on ka see, et kui tuleb mingi paus, siis köik vötavad kotist vöileivad ja hakkavad lihtsalt sööma.. :D eks ma ise pean ka niimodi sööma, aga see on veidi harjumatu veel.
Suurel vahetunnil peavad köik klassiruumidest välja minema, koridorides ei tohi ka olla. Peab minema kooli sisehoovi, et värsket öhku saada, ka siis kui vihma sajab ;)
Ingliskeele tunnis pean tegema ingliskeelse ettekande Eestist. Ei teagi veel, millest räägin, aga arvatavasti meie külmast talvest, need jutud on neile suht peale läinud, kuidas miinus kolmekümnega tuleb öösel kraanist vett lasta, et see ära ei külmuks ja autosid soojendada. Et vahest ei pea kooli minema ja see on nagu teine talvevaheaeg ;)
Saksa keele öpetaja paljundab mulle grammatika ülesandeid ja üleüldse, suht köik aktsepteerivad mind kui klassiliikmena ja on väga abivalmid :) Ma tegelikult kujutasin endale klassi sissesulandumist palju hullemana ette.
Hommikul pean kell 6 ärkama, end korda tegema, siis sööma vennakesega kahekesi hommikust, teised ju magavad veel, siis könnime bussipeatusesse, see on umbes kilomeetri kaugusel, siis söidame bussijaama, siis vahetame bussi ja lähme kooli. Tunnid algavad 7:50 ja 6 tunnine koolipäev löppeb kell 1 ja siis ma olen enne kahte kodus. See on ikka väga harjumatu :D
Kekas suht mängime kulli. Kui ma küsisin, et mis nad üldse kehalises teevad, siis sain vastuseks et aeroobikat, aga see olevat ülinaljakas, sest poistel ja tüdrukutel on tunnid koos :D ei mingeid painutusi, pikamaa jookse, cooperit, kergejöustikku, vörkpalli, mitte midagi, :D päris lebo.. :D
järgmisest nädalast  olen Winfried Schule koori liige ;) ei teagi, kes seal käivad, aga eks näeme
Aga ma nüüd lippan jälle. Seekord köige vanema venna jalgpallimängu vaatama.
Tsauka ;)