Friday, August 24, 2012

Nimm das Leben nicht zu ernst. Du kommst eh nicht lebend raus!

Olen juba üle pooleteise kuu Eestis olnud ja pole ikka veel viitsinud oma viimast blogipostitust teha. Nüüd on selleks vist viimane aeg. Räägiksin veel korra oma viimasest sealsest nädalast.
Laupäeval toimus lõpuball, kus oli umbes 160 lõpetajat + nende perekonnad ja muud sõbrad. See meenutas üpriski ameerika filmides toimuvaid balle, kus ei tantsita ainult valssi ja rumbat nagu eestis, vaid kus esineb bänd ja tantsitakse kaasaegse muusika saatel. Oli väga meeldiv. Nägin ka uuesti Seitsmes Maailmas olnud baarmeni, kes ka seal jooke tegi. Ajasime juttu ja ta tegi mulle taaskord kokteile. :)
Käisime ka vahetusperega ühes Itaalia restoranis Bon Di's söömas koos Isabelli poisi ja Carl Sebastiani tüdrukuga. Päris palju nalja sai :) Ja muidugi oli ka söök väga maitsev!
Käisin ka Isabelli poisi vanaema juures juttu ajamas ja külastasin eelviimasel päeval teisi sõpru ka veel. Toimus ka lahkumispidu, kus olid kõik vajalikud inimesed. Alates kooli-, võrkpalli- ja jalkasõbrannadest lõpetades meeste jalkavõistkonna ja nende mänedžeriga. It was fun!
Ma unustasin üpriski ära, mis tunne on Eestis elada. Hakkasin seda endale väga jubedana ette kujutama... Kuigi nüüd ma näen, et pole ta nii hull midagi! Veidi harjumatu oli alguses eesti keeles rääkida, aga see läks ruttu üle.

OH GUYS!! Mu tagasituleku-üllatus-pidu oli vinge!! Lav juuu ! Poleks te muusikat käima jätnud, oleksite mind alasti näinud.. :D

Üldkokkuvõttes jäin oma vahetusaastaga väga rahule! Mitte, et kõik oleks olnud nii, nagu ma oleksin tahtnud, vaid asi oli kogemuses. Ma nägin maailma! Ma tegin vigu, õppisin neist. Sain saksa keele selgeks. Sain endale unustamatud sõbrad, keda ma juba väga igatsen. Mul on juba päris palju postkaarte neilt ja kolm jalka kutti peaksid mulle veebruaris küllagi tulema! Wanna see them! :)

Otsus vahetusaastale minna oli parim otsus mu elus!

Thursday, June 28, 2012

ma ei jöua praegu kirjutada.. pean asju pakkima .. :(
homme hommikul juba lahkumisetund.

Tuesday, June 19, 2012

Reedel jätsin oma klassiga hüvasti (sest neil on nüüd praktikum). See ei olnud nii ilus.. Pisaraid ikka voolas nagu oavarrest. Ja selle pärast ei hakka ma nüüd sellest väga kirjutama.
Laupäevast esmaspäevani oli jalka väljakul Sportfest. Laupäeval mängiti niisama jalkat, eriti nunnud olid need 5-10 aastased pisikesed :)) Pühapäeval oli Schoppen-turnier :D ehk siis jalkaturniir kus köik joovad palju ölut ja siis mängivad purjakil olles jalkat :D Meeste vöistkond suutis mind ka platsile vedada.. ma olin turniiri ainuke naine:D Päris naljakas oli, ma pidin ju meeste vöistkonna riided selga panema (mis mulle ikka mönusalt suured olid). Pildid saan millalgi hiljem :D Mäng kestis ainult 10 minutit aga ega me väga palju kauem vastu ei oleks ka pidanud sest väljas oli ligi 30 kraadi ja möndadel oli ka päris korralik kogus alkoholi veres.. Kokkuvöttes saime kolmanda koha ja ma sain karika endale :) kingituseks meestelt :)) minu meestelt :D ohhh.. neid jään ma väga igatsema ://

Saturday, June 16, 2012

13 päeva peres.

18. päeva pärast kodus.

327. päev. 

461 tundi.

Eelviimane nädalavahetus.

46. nädalavahetus 47st.

Pooleteise nädala pärast pakin juba asju.

Kahe ja poole nädala pärast pakin need jälle lahti.

Thursday, June 14, 2012

2 nädala pärast söidan perest minema.. Homme on juba viimane koolipäev mu klassiga.. Aeg läheb liiga kiiresti..
Ma ei taha homse peale enam möeldagi, esimene hüvastijätt juba.. Ma ei tea, kas ma peaksin pigem kiirelt ja valutult hüvasti jätma vöi öhtuni nendega koos olla ja siis kaua hüvasti jätta.. :D to be or not to be - that ist the question :D
Minu parimate söprade grupis on 6 inimest: Clara, Marie, Mira, Christoph, Gereon ja mina. Köigile neile on mul ka kingitused :) Eks me näeme homme..
Teisipäeval käisime klassiga telkimas kusagil pärapörgus kus mitte midagi ei olnud :D Öösel hakkas veel vihma ka sadama.. möned olid ikka täitsa purupurjus, üks oksendas Christophi spordikoti sisse, sest ta ei leidnud muud kohta, kuhu oksendada, sest telgi pörandale ta ka oksendada ei tahtnud.. ja Christoph sellest muidugi ei teadnud, ja kui ta siis hommikul midagi kotist otsima hakkas, pani ta oma käe täpselt sinna okse sisse.. :/ iuu. Aga muidu söime palju pitsat, lobisesime, kuulasime muusikat ja laulsime :)
Kell 6 hommikul ärkasime üles, et telgid uuesti kokku panna, asjad kokku pakkida, bussipeatusesse köndida ja jälle kooli söita :D ja sellel päeval tehti ka klassipilt meist, tahaks näha kuidas seal köik välja näevad sest me köik magasime ikka väga vähe :D
Kolmapäeval käisin ka kooriga vanadekodus laulmas. Need vanakesed olid nii armsad :D me laulsime laule aastast 1920, mis sellel ajal hitid olid ja siis nad köik tundsid neid laule ja laulsid kaasa ja tantsisid :D nii armas :)
Täna küpsetasin oma viimaseks koolipäevaks muffineid :)

Saturday, June 9, 2012

Ainult nädalake oma klassiga jäänud, siis on neil praktikum ja siis pean ma 12. klassiga kaasas töllama :D kolmapäeval oli vörkpallivöistkonnaga koosolek, kus siis arutati, mis edasi saab, kui ma ära lähen, sest teine töstja läheb ka ära ja siis jääb ainult 1 ja see on probleem.. :D siis ma lohutasin et see matthias, kes hetkel eestis vahetusaastal on, vötab ju ka järgmisel aastal eesti tüdruku, kes ka varem vörkpalli mänginud on, nii et ta vöib mind asendada :D Pärast seda käisime pitsat söömas :)
Neljapäeval käisin jälle Clara juures grillimas, ja telkut vaatamas jms, läksime alles pool 5 magama ja järgmise päeva veetsin seitsmes maailmas (üks suur veepark löögastumiseks). Ega ma muidu sinna läinud ei oleks, sest see on üpriski kallis seal (sissepääs juba 15€), aga üks vörkpallivöistkonnast tegi selle mulle lahkumiskingituseks :) seal oli pool-bar ehk siis baar vee sees :D ja köik nägi välja nagu veealuses maailmas seal :D sealne baarmen hakkas mulle külge lööma :D kui me joogid tellisime, siis ikka küsis kas maitseb janii :D meile muidugi maitses :D ja siis kui me ära hakkasime minema, küsis ta, millal me tagasi tuleme :D me siis ütlesime et umbes tunni aja pärast :D tulimegi, siis ma pidin aga vetsu minema :D jätsin siis Anne üksinda sinna istuma ja selle aja jooksul kui mina ära olin, küsis see baarmen Annelt, kas ma tagasi tulen ja kas mul mingiseid allergiaid on :D Anne ütles siis et tulen ja et mul pole allergiaid (kuigi seda ta ainult oletas):D tagasi tulles rääkis siis anne sellest mulle aga me ei saanud aru, miks tal oli vaja teada, kas mul allergiaid on.. ja kui ta siis mingi hetk suure kokteili klaasiga minu juurde tuleb ja naeratab ja ütles et palun, siis saime aru :D see oli mingi tema enda välja möeldud mix, mida tegelikult üldse tellida ei saanudki :D aga see maitses hästi :D ja edasistest vestlustest saime siis teada et ta on 21 ja tuleb bayern'ist ja elab veel vanemate juures :D aga kui ta teada sai, et ma vahetusöpilane ja 3 nädala pärast enam siin ei ole, muutus ta päris kurvaks.. :( aga oli vähemalt naljakas :D
kohe varsti söidan Simoniga Fuldasse jalkat vaatama (suurelt ekraanilt paljude inimestega) :D Saksamaa portugali vastu :) saksamaa niikuinii vöidab :D vähemalt loodan :)

Wednesday, May 30, 2012

Nädalavahetusel olin Butzbachis, kus oli Re-Entry seminar. Meil ei olnud internetti, telekat ega ka levi. Seega ma kahjuks eurovisiooni ei näinud, aga tean vähemalt tulemusi :) Olingi Eesti ja Rootsi poolt :) Terve nädalavahetuse veetsime lihata, et "vähendada CO2 tekkimist transportimisel". Seega mina, Eva-Johanna Voik, kes vihkab seeni, SÖIN SEENI !!
Esmaspäeval kuulsin, et mu vanaisa eestis on surnud ja siis terve päev möödus ainult nuttes.. Üritasin lennupileteid eestisse saada, et vähemalt ta matustelegi jöuda. Aga mu kindlustus seda kinni ei maksa (ainult juhul, kui lähisugulane sureb ehk siis ema, isa, öde vöi vend). Ja mul ei ole tagataskust kusagilt 300€ vötta. Tulin siis seminarilt koju ja rääkisin oma vahetusemaga sellest. Ja ta lihtsalt ei saanud aru, miks ma nutan ??? Ta ei tahtnud ka et ma eestisse kaheks päevaks lähen, sest muidu olen ma omadega täiesti segamini kui ma tagasi tulen.. Mötetega eestis, olen aga saksamaal ja ei suuda enam oma viimaseid nelja nädalat nautida. Selles on tal öigus. Ta küsis, miks ma üldse eestisse minna tahan. Ma ütlesin, et tahan temaga hüvasti jätta, sest eestist lahkudes ma seda ei teinud, sest arvasin ja lootsin et ta mu tagasitulekuni vastu peab. Ta ütles, et temaga hüvasti jätta saan ka saksamaal. Ma ütlesin et asi on aga pöhimöttes, kui keegi sureb, siis minnakse matustele.. Ta: Pöhimötted ei loe.. ma lootsin et oled siin saksamaal olles vähemalt midagigi öppinud..
 Aga siis kui ta ütles et "Su vanaisa ei saa ju sellest niikuinii enam teada, kas sa seal käisid vöi ei", jäi mul täiesti karp lahti. Ma ei osanud enam midagi öelda. Sellest ajast saadik, kui mu soome vanaisa suri, usun ma, et pärast surma on midagi.. Ma ei ole küll usklik, aga kuna ma ise kogenud olen, et see vöimalik on, usun ma sellesse. Ma olin nelja aastane ja rääkisin pärast vanaisa surma temaga.. ma mäletan veel seda. Ta tahtis et ma oma ema eest hoolitseksin.. ja selle pärast ma usun, et see on vöimalik ja mu vanaisa teab, et ma ta matustel ei ole.. Seepärast ajas see mind väga vihale.
Siin käituvad nad üldse oma sugulastega väga teistmoodi. Vahetusisa poolt ei ole meil ühtegi sugulast. Vahetusema poolt ta öed ja vennad ning vanaema. Hea kui neil kord aastaski külas käiakse.. Vanaema surma oodatakse, sest ta on juba vana ja vajab palju hoolitsust (vajas ka minu vanaisa, aga me ei soovinud selle pärast ta surma). Igatahes oli see neile suht suva ja nad imestasid, miks ma nutan..
Veidi masekas on veel, aga mis seal ikka.. Kirjutasin vanaisale kirja ja pöletasin selle.. ehk saab ta nii siis teada mis ma talle veel öelda tahtsin.