Rääkimata lood..

Avastasin, et ma polegi siinsetest feilidest rääkinud.. :D Neid ikka paar tükki on olnud, aga ma ei ole raatsinud sellest köikidele rääkida :D
Näiteks, oli mu kolmas päev koolis. Esimesel päeval söidutas Isabelle minu ja davidi kooli, teisel päeval läksime davidiga koos jala bussipeatusesse, me muidugi lobisesime terve tee ja ma ei pannudki tähele, kus me tegelikult köndisime. Järgmisel, ehk siis selle kolmandal päeval, pidin üksinda minema, sest davidil ei olnud hommikul tunde.. Söön siis rahulikult hommikust, panen riidesse ja hakkan siis bussipeatuse poole marssima ja hopsallalaa.. Kus on bussipeatus ?? Siis ma seiklesin kella kolmveerand seitsmest saadik külavahel ringi. Ma kunagi vist mainisin ka seda, et siin ei ole peaaegu ühtegi sirget teelöiku, igalpool on kurvid ja ringid ja mingid salateed jne jne.. ja alguses ei teadnud ma nendest teedest üldse mitte möhkugi. Seega polnud mul halli aimugi, kus ma tegelikult olen.. Ja siis ma hakkasin tasapisi tagasi minema, sama teed pidi, mille kaudu ma tulin, jöudsin siis löpuks koju tagasi, ligi tund aega hiljem. Eee, kuidas ma tuppa saan, mul pole ju vötit.. kell oli 8 hommikul, terve perekond magas, isabellele helistada ei saa, tal on telefon öösiti väljalülitatud. Uksekella ei taha ka nagu lasta, see on päris vali, äratab veel terve perekonna üles.. Siis avastasin, et Isabelle aken oli tuulutusasendis, üritasin siis teda üles ajada, ilma, et ma oma vanemaid üles oleks ajanud. Ja ma saingi sellega hakkama, ma ei tea kui isabelle üles ärganud ei oleks, oleks ikka päris halb lugu olnud :D Ta siis tegi mulle ukse lahti ja viis mu autoga kooli.
Ja nagu pärast välja tuli, siis ma tegelikult läksin algselt öiget teed pidi, ainult viimases kurvis pöörasin valele poole ja sattusin siis küla teise otsa :D
Mu vahetuspere ikka naerab selle üle päris tihti, ikka juhtub :D

Vöi siis see lugu, kuidas ma kahvli ja noaga leiba söin..
Oli mu esimene öhtu peres. Istusime öhtusöögilauas. Nagu YFU seminaridel öeldi, siis tuleb jälgida seda, mida teised pereliikmed teevad ja siis ise kaasa teha.. No, ma siis üritasin. Vaatan, Isabelle sööb noa ja kahvliga mingit leiva taolist asja, ma hakkasin siis sama tegema. Olin siis veidi aega pusinud, kuni köik ühel hetkel naerma hakkasid.. Ma ei saanud aru ka ja siis isabelle ütles, et me ikka nagu sööme leiba kätega, tal olid lihtsalt taldrikul mingid ölid ja maitseained, mida ta siis noa ja kahvliga leiva peale pani... normaalne :D
Selle üle naerame me ka vahest.

Eile Patricku juures tegime Patrickule seda kella nalja. Ma ei usu väga, et paljud seda teavad. Igatahes, seda öpetasid mulle Geltingu sakslased kui nad eestis olid. Seda värki tuleb teha välismaallasele:
*Seda tuleb teha täistunnil.
*Näitad randme peale ja teed sellise näo nagu sa küsiksid kella.
*Küsid oma emakeeles: "Mitu arbuusi sulle sinna pimedasse kohta mahub?"
 Aga tema arvab endiselt, et sa küsid kella ja siis saad sa vastuseks vahest 1, vöi siis 6, vahest möni suurem arv. Me tegime seda trikki, kui kell oli 9 öhtul. Aga Patrick, selle asemel et öelda 9, ütles ta 21.. Me ei suutnud davidiga terve öhtu naeru kinni hoida, see oli lihtsalt nii naljakas :D
See nali on küll veidi ropp, aga pole vast hullu  :D

Mis ma siis veel kirjutada oskan..
*Ühes hiina poes on toode nimega Mama Sita's
*Kunagi istusime Isabellega auto tagaistmel, vennad olid ees, siis ma laulsin raadioga kaasa ja vennad käskisid isabellel vait jääda..
*Isabelle poisil on kodus suhteliselt palju loomi ja siis ta tahtis mulle hanesid näidata. Ta siis näitas näpuga aia taha ( ta on üpriski pikk mees ), aga mina muidugi üle aia ei näinud .. -.-

Praegu ei tule enam rohkem midagi meelde, aga ma lähen nüüd magama
tschüß