Sellel nädalal oli meil juba kolm tööd. Siin on nii, et tunnistusi jagatakse kaks korda aastas ja selleks ajaks peab olema igas aines vähemalt 3 hinnet. Seega tehakse siin vähe töid ja iga töö mängib suurt rolli löpphindes. Meil oli siis nüüd ingliskeeles töö, sain 8 punkti 15st. (15  on köige parem ja 0 köige halvem) klassi keskmine oli 7,4 p. ja minu töö oli klassis 7. :) Siis kirjutasin veel PoWi's töö (= Politik und Wirtschaft ehk poliitika ja majandus) esimese tunni ma ainult tölkisin seda endale ja teises tunnis siis vastasin küsimustele. Kokku tuli 345 söna :D ma mötlesin et seda on äkki liiga palju, aga kui ma pärast kuulsin, et teistel oli 700-800 söna, siis jah :D aga mul oli vastamiseks vähem aega :D Ja siis täna kirjutasime selles teises ingliskeeles (lisaaines) essee teemal "cliques" ehk siis nagu söprusgrupid vöi ma ei tea kuidas seda tölkida :) Kui tööd kirjutatakse, siis on see alati kaks tundi, ühest tunnist siis küsitakse ära. Ja siis saadakse veel igas tunnis ka suulised hinded ehk siis kui palju sa tunnis kaasa töötad ja küsid jne. See moodustab 60% löpphindest.
Eile rääkisin esimest korda oma eesti perega skypes. Tore oli nende häält jälle kuulda :)) Siis tuli küll pisut igatsus peale kui ma nublu haukumist kuulsin, aga muidu polnud hullu :) Sellest  ma ei olegi rääkinud, aga mul oli koduigatsus juba ära, see oli lihtsalt niiiii nöme tunne. Mul ei ole kunagi varem koduigatsust olnud, kuigi ma olen päris tihti kodust ära ja reisidel jn. Aga see oli umbes siis kui ma olin kuu aega siin olnud, siis ühel hetkel lihtsalt lampi tekkis tunne, et mis asja ma nagu siin üldse teen, miks ma siia tulin, mis mul arus oli kui ma tahtsin siia tulla, miks just saksamaa, äkki oleks kusagil mujal parem olnud.. eestis on köik parem, seal on köik mu söbrad, mu perekond, mu kutsu jne. Nii halvasti pole ma end ikka tükk aega tundnu. Aga see aeg on nüüd möödas, önneks :) Loodame, et ei kordu. Selle pärast ma ütlen, et ärge kunagi vältige vahetusöpilasi, ärge kartke nendega rääkima minna, kui nad läheduses on. See tähendab neile tegelikult palju. See ei ole sugugi nii lihtne olla nii kaugel köigest, mis sul kogu elu olemas oli ja siis üleöö kaob. Eriti kui neil on kultuurishokk vöi koduigatsus, siis kutsuge nad kuhugi välja, et mötteid kodumaast eemale saada. Mind see aitas väga. Kui ma eestisse tagasi tulen, siis ma arvan, et ma oskan paljupaljupalju paremini vahetusöpilastega ringi käia, sest ma tean, mida nad tunnevad.
Aga aitab nüüd jälle kurbadest juttudest :D igatahes, homme hakkan kooki küpsetama, ülehomme lähen siis oma jalka vöistkonnale kaasa elama, siis vötab mu vörkpallitreener mu peale ja siis läheme kuhugi vöistlustele :)) saan jälle mängida, kuigi mu pöial on jah, veidi väärakas :D St et ühe käe pöial paindub nüüd kaugemale :D

 

Nagu siin näha on siis jah :D

Käed on natuke määrdunud eesti lipukeste joonistamisest :))

Aga aitab siis tänaseks, Tsau ! :)